portfoolio


Liis Pihlik

camera

liispihlik@gmail.com

“Vanad head ajad”

Märgvilt, 2024


Liis Pihlik

Olen Eesti vildikunstnik.

Lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiilikunsti eriala 2008. aastal.

Minu loomingu suurim mõjutaja on elu.

Perekond ja keskkond, loodus, töö, suhted ja minu sisemaailm.

Kompan maailma kõikide meeltega. Aegamisi ja ääretult subjektiivselt avalduvad need kogemused loomingus. Jagan teiega oma maailma.

Minu looming on suures enamuses abstraktne, nii jääb palju ruumi vaataja fantaasiale ja vabale tõlgendusele. Loomine on kui mäng, kus värv ja vorm kannavad sõnatut sõnumit vaatajani. Vaataja saab oma kogemuse.


Maailmavaateliselt on mulle olulised keskkonnateemad, loodushoid, maailma jätkusuutlik toimimine, sisemine ja väline tasakaal. Nende teemade mõjud ulatuvad ka loomingusse, olgu siis teoste idee või materjali valiku osas.

Põhilisteks väljunditeks on kujunenud vilditud seinavaibad ja taaskasutusest sündinud kaelakeed.


Haridus

Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas

Tekstiil BA

2008


Türi Majandusgümnaasium

2000



Villased seinavaibad

Minu käsitööd ja kunsti armastavad sugulasnaised (ema, vanaemad ja vanatädid) on andnud mulle tõuke ja suuna. Kui nemad õmblesid, tikkisid, heegeldasid, kudusid ja joonistasid, siis minu esimesteks lemmikuteks kujunesid joonistamine ja õmblemine.

Esimese viltimise kogemuse sain õpingute ajal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Viltimise vaimustus tekkis kui kooli külastanud Soome tekstiiliüliõpilased mulle pool kogemata viltimisnõela tutvustasid. Selle lapseliku rõõmu ja „Ei ole võimalik!” eufooria tulemusel, sain kingituseks ühe viltimisnõela. Nii algas villa kui materjali avastamine.

Omal käel õppides, internetis surfates, raamatuid lapates, erinevaid tehnikaid läbi proovides, olen jõudnud oma väljenduslaadini, mida kirjeldaksin kui tundlikku, samas jõulist, selge vormi ja elava värvikasutusega. Kiht kihiti eri värvi villa üksteise peale ladudes on võimalik luua maalilisi pindu justkui pintsliga värve segades. Olen imetlenud kui mitmekülgne materjal on vill. Plastiline kui savi, vahel maaliline, vahel õhuline, vahel paks ja tummine. Eri tehnikaid kasutades saab omavahel ühendada maali ja skulptuuri, kahe ja kolmemõõtmelisuse.

„… Tänu on minu palve „

Armas Jumal, kes sa oled taevas (nimetav kääne)

Kes sa oled õhk minu ümber ja minu sees

Kes sa oled kõige algus ja kõige lõpp

Tänu on minu palve


Nii on kirjas sellel Braille kirjas vaibal.

See on minu pöördumine maailma looja, korraldaja, elu energia poole. Minu palvete algus.

Minu suurimad mõjutajad ja teejuhid siin ilmas on minu lähedased, joogatee/joogaõpetajad ja loodus. Nad kõik on õpetanud mind armastama elu ja iseend, õpetanud kannatlikkust ja tänulikkust. Kui aastad on lihvinud maha minu teravad servad ja rohmakad nurgad, et eluratas paremini veereks, siis need kolm on olnud minu tugisambad. Olen selle eest ääretult tänulik.

Joogatee on toonud minu ellu kõrgema jõu tunnistamise ja kogemise. Nimetatagu Teda Jumalaks, Loojaks, Energiaks, Buddhaks, Šivaks…



Kui mu keha või vaim vajab rahu või jõudu, selgust, tarkust ja vastuseid, siis tean, et ma leian need jooga praktikatest ja looduses olles. Kui kõik väline mingil põhjusel mõraneb, siis sisemaailm on tasakaalu allikas.


"Miks Braille kiri? Esialgu oli see lihtsalt visuaalselt huvitav, kuid süvenedes avanes uus maailm.

Kuidas elab pime inimene? Kui palju ja kuidas saab ta maailmast osa? Kui palju saab ta kunstist osa?

Kuna näitustel teoseid reeglina katsuda saa ja kirjeldustõlget samuti pole, siis jääb enamus visuaalkultuurist pimeduse loori alla peitu.


Konkursi

Järvamaa aasta tegu auhinnavaibad


Aastast 2012

””Teed_Rajad_Peatused”

Järvamaa aasta tegu auhinnavaip

Märgvilt, 2017

Koostöö Järva Teataja ja Järvamaa Omavalituste Liiduga on kestnud üle kümne aasta ja selle tulemusel on valminud kaunid ja eriilmelised autorivaibad.

”Vaikus ja liikumine”

Järvamaa aasta tegu auhinnavaip Märgvilt, 2019

Fotode autor Anu Pink

reuse+upcycle ehted


Vanade kampsunite uus elu maalähedaste kaelakeedena.

taaskasutus

ja

uuskasutus

Maailm upub asjadesse ja lõppu sel tootmisel ei paista. Ilmselgelt on see märguanne otsida lahendusi materjalide taaskasutuseks ja asjadele uue elu andmiseks.

Siin ongi üks tagasihoidlik lahendus, piisk meres, kus vanad villased kampsunid saavad uue võimaluse ärgata ellu, ehtida ja ilutseda kellegi kaelas. Seltsiks erinevad detailid, helmed ja rahad, mis enamasti samuti teisel ringil.

Tulemuseks on pehmed ja soojad kaelakeed, igaüks unikaalne nagu me kõik.